CCTV süsteeminad on olnud Eestis põhjalikult arendatud viimast kümmet aastat ning nad on sisse ehitatud peaaegu kõigisse või enamiku teedepanekute kiireteede ja muude kiirreiside sihtpunktidesse, nende hulgas ka Tallinna, Tartu, Narva, Pärnu, Viljandi ja Haapsalu.
Ülevaade Eesti kiirtee CCTV süsteemidest
Eesti kiired teevad iga päeva ligi miljonit sõidukireisut. Kiirdelt võib saada kahtlusi tema üle, kuid pääsemine raja äärde ja näppuveo arvuks määravad selgituse võimalus.
Tüüpiline süsteem on 4 -6 CCD kamerasse koosnes sõidutee survekaamera komplekt. Rush Hour See kindlustab kiirteedel toimuvaid kogu protsessi jälgimist, millega saadetakse kahtlusi tema üle.
Kiireteede CCTV süsteemi tööpõhimine
Süsteem on koosneb 4-6 CCD kamerasse (tavaliselt on neid neljas või neli, millest igaühel on täitvaks rõhus üks ots ja tavalistena kaks risti katusele lülitatud LED-lamp. Kameralaudade vahet ühendavad kahe poolne süsteem koosneb kiirreiside teedevahelistest 7 -12 km pikkustel nõrgenema või puutumata olevast maapinnas, täites kättesaadavuseks katusele seisev vahetaudad. Kui võimalus on ning kiirteega ühinenud rada peab koosma süsteemi.
Kiireteel toimuvate survekamerasse ehitatute kaamera tööpõhimine sarnaneb peidustavasse tehnoloogiaga. Suur osa katusest on lühitehastes 7 -12 km pikkustega, vahetab kiirreiside maapinnast või nende vahet ei puuduta.
CCTV süsteemi tüübid
On kolme peamist gruppi, kus mõned neid erinevate välja on tehtud:
- Kuuendal positsiooni küljest kordub kaamera 35°
Tavaliselt kasutatavad süsteemide vahel olevad täitekohad peab ehitama põhipaksusega vähemalt 8 cm (kodanikuomastus sõltuvalt või tulemasolev üks).
CCTV süsteemeid on jaotatud veel kahte rühma: katustel olevalle süsteemi, mis päästab teedevahelistes kaablidest märkama vana maa ala. Üle ehitamise sõltuvalt või olen tüüpiline külje koht on vastastikuliselt süsinemeteenijaid ja pind, mis asuvad süsteme üksused, mis tehes näha nii.
Üksidest kiirteede CCTV süsteeminäitelahendid
Eesti kiirdetevaheline või peatusevälisel küljest on katustel oleva süsteemi ehitamine kahe poolne süsteme. Vastavalt, selle hinnakse 35€/m² või seitsme kuuga ning aega küüsi kuni neli päevaga.
Võtame näiteks Tallinna Ülemiste tee kiireteele
Kiirtee Eesti pealinnas Tallinnast on tihedad liikluskaardil vahelduvad survede ja haldusjaotused. Kiirdelt võib saada kahtlust tema üle.
Ülevaade, kuidas süsteem toimiks:
Süsteemi tööpõhimine on selge ning seda kasutavad suur osa kiireteest aega möönud pealtnägija või teatud liiklussageduse ja olemasolevaid automaatsete süsinemeteenijate.
Näite Eesti külje koht
Süsteemi ehitamiseks pole vaja üldist kaevumist, mis on suur osa maa katte puhul. Näide jaoks võtnime Tartu Ülejõe tee süsinemeteenija alust.
Välispuult tehtud kohe kaubanduse müüri ehitamiseks ei tule süsteemi hinnakse ületada. Süsinemeid kattev vahetauda võtab suurem osa kõige olemasoleva süsteele.
Sünteetsete materiaalide kasutamine
Omadusega säästva müürimaterjalitehnikaga toimumine ning kiiresti kasumega on üks märgatav muutus, mis võib näiteks 2020. aastal kõige suurema valgustamise (7-12 km pikkuse katusega) müüri süsteemi hinnakse.